Õigusaktid
Euroopa Liidu ja selle institutsioonide mitmekeelne olemus on tagatud nõukogu määrusega nr 1/58, mille artiklis on sätestatud, et ELi ametlikud keeled on selle liikmesriikide ametlikud keeled. Algselt, kui EL oli veel Euroopa Majandusühendus, mainiti vaid nelja keelt, kuid iga laienemisvooruga lisati täiendavalt keeli:
„Liidu ametlikud keeled ning selle institutsioonide töökeeled on bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keel.“
Keelelise mitmekesisuse austamine, nagu ka üksikisiku austamine ja avatus teiste kultuuride suhtes on ELi põhiväärtused. Nii on sätestatud Euroopa Liidu lepingu preambulis, kus on sellele viidatud sõnadega „saades innustust Euroopa kultuurilisest, religioossest ja humanistlikust pärandist [...], kinnitades oma ustavust vabaduse ja demokraatia põhimõtetele, inimõiguste [...] austamist“. Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 on pööratud suurt tähelepanu inimõiguste austamisele ja mittediskrimineerimisele ning artiklis 3 on sätestatud, et EL „austab oma rikkalikku kultuurilist ja keelelist mitmekesisust“.
Aastal 2000 vastu võetud ELi põhiõiguste harta, mille Lissaboni leping muutis õiguslikult siduvaks, keelab diskrimineerimise keele alusel (artikkel 21) ja kohustab liitu austama keelelist mitmekesisust (artikkel 22).
ÜRO-l on 6 töökeelt: araabia, hiina, hispaania, inglise, prantsuse ja vene keel.
Samuti on IAMDLAPi* organisatsioonid vastu võtnud mitmekeelsust käsitleva dokumendi: Viini avalduse.
Mis puutub autoriõigusesse ja intellektuaalomandi kaitsesse, siis on konverentsitõlkide salvestatud ja säilitatud esitused kaitstud rahvusvahelise õigusega. Berni konventsiooni kohaselt tagatakse autorite huvide kaitse; tõlkeid kaitstakse kui originaalteoseid ja tõlke kui autoreid. Kui konverentsitõlgi mis tahes esitus saab fikseeritud mingis materiaalses vormis, muutub see Berni konventsiooni tähenduses tõlkeks ja autorile omistatakse konventsiooniga ettenähtud ainuõigused. (allikas: AIIC)
* IAMLADP (Keelekorraldust, dokumenteerimist ja publitseerimist käsitlev rahvusvaheline aastakoosolek) on konverentsi- ja keeleteenuste osutajaid värbavate rahvusvaheliste organisatsioonide juhtide foorum ja võrgustik, mis on kokku kutsutud ÜRO egiidi all, kuid hõlmab ka Euroopa institutsioone.
Kutse- ja eetikastandardid
Rahvusvahelistel organisatsioonidel, sealhulgas ELi institutsioonidel, on ranged akrediteerimismenetlused nii koosseisuliste kui ka vabakutseliste suuliste tõlkide jaoks, et tagada suulise tõlke kvaliteet.
Töövõimalused ELi institutsioonides
Suulise tõlke peadirektoraadil on leping (edaspidi „leping“) oma alaliste ja ajutiste suuliste tõlkidega, milles kehtestatakse töötingimusi käsitlevad eeskirjad.
Peadirektoraadil on samuti leping („La Convention“) oma vabakutseliste suuliste tõlkidega.
Kutse- ja eetikastandardid hõlmavad paljusid aspekte. Järgmises suulise tõlke peadirektoraadi eetikat käsitleva dokumendi väljavõttes on esitatud mõned neist:
1) meeskonnatöö: suuline tõlk töötab individuaalselt, kuid tema töö kõrge kvaliteet on tagatud vaid juhul, kui kõik meeskonna liikmed teevad oma tööd tulemuslikult ja meeskonnavaimus. See kehtib nii väikeste tõlkekabiini jagavate meeskondade, aga ka suuremate, koosolekul koos töötavate meeskondade puhul. Peaksime oma kolleege alati kohtlema austuse ja lugupidamisega, sama kehtib ka meie ülemuste ja klientide kohta. Austus tähendab mitte ainult austust inimese, vaid ka tema aja ja ruumi vastu;
2) abi pakkumine: kolleegide abistamine on äärmiselt oluline ja see on omamoodi kunst, kuna peame täpselt teadma, millal ja kuidas me oma abi pakume. Me ei tohiks oma kolleegidele abi peale suruda ega solvuda, kui nad abist keelduvad. Lihtsalt teadmine, et abi on vajaduse korral käepärast, on just see, mis vaja. Samuti oleks mõistlik oma kolleegidele teada anda, millist abi ise sooviksime, eelkõige juhul, kui tunneme, et meid ei aidata piisavalt;
3) relee: austus teistes tõlkekabiinides töötavate kolleegide vastu peaks hõlmama nõuetekohast releenupu või B-kanali kasutamist, st peaksime releenupu pärast retuuri välja lülitama, et vabastada kanal A-keele kabiini jaoks või selleks, et kanalit mitte „varastada“ kabiinilt, mis üritab retuuri võimaldada;
4) koosolekute ettevalmistamine: üks kõige olulisemaid suuliste tõlkide ülesandeid on valmistada end põhjalikult ja korrapäraselt ette koosolekuteks, mis meile on määratud. Mida rohkem teame koosoleku teema, tausta ja terminoloogia kohta, seda tulemuslikumalt saame tõlkekabiinis oma tööd teha. Põhjalik ettevalmistus on aega- ja vaevanõudev, kuid see on äärmiselt oluline, kui soovime saavutada meie peamist eesmärki: pakkuda kvaliteetset suulise tõlke teenust.
Kuna koosolekud on järjest spetsiifilisemad ja tehniliselt keerukamad, on juba koosolekuks ettevalmistamine mõnikord paras väljakutse, kuid see tasub end kindlasti ära ja aitab hoida meie töö kõrget kvaliteeti;
5) dokumentide konfidentsiaalsus: enne koosolekut elektrooniliselt saadetavaid dokumente, samuti tõlkekabiinides kättesaadavaks tehtavaid paberkandjal dokumente tuleb nõuetekohaselt kaitsta, isegi kui konkreetne dokument on juba muudel asjaoludel avaldatud. Suulised tõlgid ei tohi jätta dokumentide koopiaid väljapoole tõlkekabiini ega edastada nende elektroonilisi versioone väljaspool ELi kaitstud võrgustikke. Nad peavad hoiduma dokumentide ebavajalikust paljundamisest või levitamisest ja kohaldama teadmisvajaduse põhimõtet.
Video professionaalse käitumise kohta tõlkekabiinis
Rahvusvahelist konverentsitõlkide liitu (AIIC) peetakse kvaliteedi ja standardite (sealhulgas töötingimuste) tagajaks. AIIC liikmeks võib saada vastastikuse hindamise kaudu või olemasoleva liikme ettepanekul. AIIC liikmed kohustuvad järgima AIIC rangeid eeskirju nii kutsestandardite kui ka -eetika suhtes.
ISO standardid suulise tõlke kohta
Suulise tõlke peadirektoraat on osalenud kõigi suulise tõlkega seotud standardite (välja arvatud ISO standard 13611 (suuline tõlge avalike teenuste valdkonnas), mille üle hääletati enne selle ISO standardiks muutmist) väljatöötamises. Osaleme ISO koosolekutel eristaatusega (hääleõiguseta ekspertidena, kuna vaid riikide riiklikud komiteed saavad hääletada), kuid saame koosolekutel sõna võtta ja otsustusprotsessi mõjutada.
Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO) arutab hetkel spetsiifilise konverentsitõlke standardi kehtestamist. Aruteludest võtab osa ka suulise tõlke peadirektoraat.
Praegu on olemas üldine ISO standard suulise tõlke teenuste kohta: ISO 188841: Suulise tõlke teenused – üldised nõuded ja soovitused
Suulise tõlke peadirektoraat järgib alati ISO standardeid, kuigi Euroopa institutsioonide puhul sertifitseerimist ei kohaldata.
Tehnilised standardid
Suulise tõlke peadirektoraat aitab kaasa uusimate tehniliste standardite (sealhulgas ISO standardite) väljatöötamisele ja järgib neid.