Skip to main content
Knowledge Centre on Interpretation

Õigustõlge – määratlus ja kontekst

Mis on õigustõlge ja mida see selles kontekstis tähendab?

Määratlus

„Õigustõlge on suulise tõlke valdkond, mille puhul erinevate keelte kõnelejad peavad omavahel suhtlema juriidilises kontekstis. Igas õigussüsteemis on olemas ainult talle omased kohtumenetlused, õiguslikud mõisted ja terminid, millel ei ole mõnikord teistes keeltes vastet. Need õiguskultuurilised iseärasused tingivad märkimisväärseid tõlkeraskusi. Selleks et tagada adekvaatne tõlge, peavad kohtutõlgid õiguskeelt väga hästi tundma. Kohtutõlgi ülesanne on võimaldada erinevate keelte kõnelejatel omavahel suhelda. Kohtusaalis töötaval tõlgil lasub eetiline vastutus. Kohtutõlgi töö teeb keerukaks näiteks kakskeelsete juriidiliste sõnaraamatute puudumine, probleemid seoses pragmaatilise mõjuga jne. Kohtutõlgid peavad läbima nii tavatõlke kui kohtutõlke alase koolituse. Tulemuslikuks mitmekeelseks dialoogiks vajalik tulemuslik kohtutõlge on saavutatav ainult juhul, kui kohustusliku hariduse, sobilike töötingimuste ja spetsialistile kohase töötasu varal tagatakse tõlkide professionaalsus.“

Allikas: Stern, L., 2011, „Courtroom interpreting“, in The Oxford Handbook of Translation Studies, eds. K. Malmkjaer ja K. Windle. Oxford University Press, Oxford, Ühendkuningriik, lk 325–342.

Käesoleva teadmuskeskuse kontekstis tähendab „õigustõlge“ suulist tõlget, mis toimub õigusliku menetluse erinevates etappides. See võimaldab menetlusosalise ja õigusasutuse või õigusnõustaja vahelist selget dialoogi ühe tõlgi vahendusel toimuva kahesuunalise teabevahetuse kaudu.

Taust

Õigustõlkest rääkides mainitakse sageli kolme ELi direktiivi, mis käsitlevad õigust suulisele tõlkele teatavates olukordades (samas ei käsitleta neis seda, mil viisil tõlkimine toimub). Direktiiv 2010/64/EL õiguse kohta suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses ning direktiiv 2012/13/EL ja direktiiv 2012/29/EL, milles on sätestatud suulise ja kirjaliku tõlke õiguse kasutamise tingimused. Pidage meeles, et loetletud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja sellest tuleneva õigusaktide kohaldamise eest vastutavad Euroopa Liidus liikmesriigid.

Eesmärk

Platvormi ainus eesmärk on pakkuda sidusrühmadele keskkonda, kus nad saavad vahetada juriidilises kontekstis toimuva tõlke kvaliteediga seotud häid tavasid.

Osalemine

Seega tuleb teadmuskeskuse õigustõlkele pühendatud osa käsitleda kui paika, kus erinevad õigustõlkega tegelejad – tõlgid, üliõpilased, õpetajad, teadlased, kutseorganisatsioonid ja ametiasutused – üksteisega kohtuvad ja jagavad teavet või häid tavasid, mis puudutavad õigustõlke kvaliteediga seotud küsimusi. Need võivad näiteks käsitleda õigustõlkide kutseorganisatsioone, õigustõlkidele mõeldud koolitusvõimalusi või kvalifitseeritud tõlkide registreid.

 

Kas Te kuulute õigustõlkide kutseorganisatsiooni? Aidake meil palun täiendada olemasolevat teavet, kasutades spetsiaalset vormi, et teadmisi ka teistega jagada ja neid laialdasemalt kasutada.

 

Kogukonnaga ühinemiseks või uue loomiseks: Koostöökeskkond – Kogukonnad