Viipekeeletõlge avalikus teenistuses
Avalik teenistus hõlmab erinevaid asutusi ja viipekeeletõlgid töötavad olukordades, kus viipekeelt kasutavad kurdid, vaegkuuljad või pimekurdid soovivad suhelda nendega, kes ei oska nende viipekeelt. Need olukorrad on väga erinevad: näiteks vanema ja õpetaja vaheline kohtumine koolis, mille puhul kuuljast lapse vanem on kurt või arsti konsultatsioon, matused jne.
Lühikeste kohtumiste puhul, mis kestavad üks tund või vähem ja mille suhtes ei ole kehtestatud erinõudeid, osutab tõlketeenuseid üldjuhul üks tõlk. Pikemate kohtumiste, näiteks linnavalitsuse koosoleku puhul on vaja vähemalt kahte tõlki.
Viipekeeled (nagu ka kõneldavad keeled) ei ole universaalsed. Seepärast on enne tõlketeenuste broneerimist alati oluline küsida, milliseid keeli koosolekul räägitakse ja milliseid viipekeeli kasutatakse. Sageli eelistab viipekeele kasutaja viipekeeletõlki, kellega ta sageli koos töötab. Kui see teave ja kohtumise sisu tutvustus on olemas, saab taotleda tõlgi teenuseid. Tõlgid on oma ala eksperdid ja pädevad tõlkima paljusid teemasid. Kindlasti oleks enne konkreetse tõlgi teenuste tellimist vaja kontrollida, kas ta on riiklikult kvalifitseeritud ja suuteline konkreetset teemat tõlkima.
Paljud ELi liikmesriigid on vastu võtnud õigusaktid või määrused, mille kohaselt on kurtidel, vaegkuuljatel ja pimekurtidel õigus kasutada viipekeeletõlgi teenuseid. Nende teenuste ulatus on riigiti erinev ja see võib olla väga piiratud, näiteks seoses tasuta tõlketeenuse tundide või tõlkide kättesaadavusega.
Kuna avalikus teenistuses toimuvad kohtumised sageli silmast-silma ning seal töötavad isikud ei ole harjunud viipekeeletõlgiga töötama, siis nad eeldavad, et kohtumisel osaleb ka viipekeeletõlk. Siiski on viipekeeletõlk kohtumisel selleks, et suhtlust hõlbustada ning mitte selleks, et vestluses otseselt osaleda.
Me oleme kogunud ka teavet viipekeeletõlke kohta konverentsidel ja viipekeeletõlke kohta õigusasutustes.