Nagu ka peaaegu kõigis muudes sektorites on COVID-19 pandeemial, mis puhkes esimest korda 2020. aasta märtsis, märkimisväärne mõju sellele, kuidas suulise tõlke peadirektoraat (SCIC) toimib.
Enne pandeemiat toimus enamik koosolekutest füüsilise kohaoleku vormis ning harvadel juhtudel osales koosolekutel piiratud arv esinejaid videokonverentsi vahendusel. SCIC pakkus ka videokonverentsisüsteemide vahendusel kaugtõlget Euroopa ülemkogu tippkohtumiste tööeinete jaoks.
Alates 2020. aasta märtsist sai kaugtõlkest reisipiirangute ja sanitaarmeetmete tõttu paljude koosolekute jaoks ainus võimalik lahendus. Seetõttu on SCIC pidanud võtma meetmeid sellele kriisile reageerimiseks, võttes kasutusele vahendid, mida on vaja suulise tõlke osutamiseks kaugosalejatele. Need olid olulised talitluspidevuse meetmed, mis võimaldasid suulise tõlke peadirektoraadil täita oma ülesannet võimaldada mitmekeelset otsustusprotsessi Euroopa Komisjonis ja teistes ELi institutsioonides, mida asjaomane talitus teenindab, ajal, mil ELi kodanikud seda kõige rohkem vajasid. 2019. aastal analüüsis SCIC mitut turul kättesaadavat sünkroontõlke platvormi (Simultaneous Interpreting Delivery Platforms (SIDPs)), et hinnata nende eeliseid ja puudusi ning püüda kindlaks määrata kõnealuste platvormide võimalikke kasutamisvõimalusi mudeli puhul, mis oli sel ajal radikaalselt erinev.
2020. aasta aprillis/mais valis SCIC nimetatud analüüsi tulemustele tuginedes välja Interactio, mis vastas kõige paremini talituse vajadustele ja integreeris selle oma koosolekuruumide, mis olid varustatud standardsete ja ISO nõuetele vastavate tõlkekabiinidega, audiovisuaaltaristusse. See lahendus võimaldab SCICi tõlkidel töötada harjumuspärastest ruumidest, kasutades ELi institutsioonide tipptasemel videokonverentsisüsteeme.
4. mail 2020 toimus esimene Interactio kaudu edastatud suuline tõlge koroonaviirusele ülemaailmse reageerimise rahvusvahelise rahastamiskonverentsi raames. See oli kõrgetasemeline üritus, millel kasutati kuute keelt ning mille korraldajaks ja juhatajaks oli president Ursula von der Leyen ning mille raames võeti üle 15,9 miljardi euro ulatuses kohustusi, et tagada üldine juurdepääs koroonaviiruse testidele, ravile ja vaktsiinidele ning üleilmne taastumine. Sellest ajast alates on Interactio võetud järk-järgult kasutusele kogu Euroopa Komisjonis ning üha rohkem koosolekuruume on varustatud vastavate seadmetega. Niipea kui SCIC alustas mais nende vahendite kasutamist, võttis ta vastu ajutise kriisialase töökorralduse suulise tõlke platvormide või videokonverentsivahendite kaudu edastatava sünkroon- või järeltõlke puhul, mida peeti vajalikuks tehniliste piirangute ja vahendite uudsusega seotud mõju leevendamiseks.
Vastavalt ajutisele kriisikorraldusele suurendas SCIC töökoormust jagavate suuliste tõlkide ja vaheaegade arvu, piiras tööaega kabiinis ning nägi ette abimeeskonnad, et ajapiirini jõudnud suulisi tõlke asendada. Need ajutised kriisikorraldused võeti vastu kokkuleppel SCICi töötajate esindajatega ja neid ajakohastati 2020. aasta detsembris, et võtta arvesse seni saadud kogemusi.
Pärast sünkroontõlke platvormi ja muude videokonverentsivahendite kasutusele võtmist on SCIC teinud kindlaks parimad tavad, mida asjaomane talitus on erineval viisil jaganud koosolekute juhatajate, osalejate ning korraldajatega. SCIC on kõigis ELi keeltes andnud välja andnud suunised, mis sisaldavad nõuandeid seoses internetiühenduse, osalejate IT-varustuste ja koosoleku etiketiga a ning on neid laialdaselt jaganud kõigi oma teenuste kasutajatega. Suulise tõlke peadirektoraat on samuti koostanud lühivideo, mis käsitleb nõuandeid suulise tõlkega videokonverentsil osalemiseks. Seda videot on sotsiaalmeedia vahendusel laialdaselt jagatud.