Järeltõlge
Käesolev on väga lühike tutvustus järeltõlke kohta, mis on mõeldud asjassepühendamatutele ja ei pretendeeri ammendavusele. Järeltõlke kohta üldiselt ja märkmete tegemise kohta konkreetselt on kirjutatud hulganisti raamatuid, kust saab palju põhjalikumat teavet.
Järeltõlge on suulise tõlke liik, mille puhul kõneleja peab kõne (või ütleb paar lauset), tõlk aga teeb samal ajal märkmeid. Seejärel kordab tõlk publikule teises keeles seda, mida kõneleja ütles. Tavaliselt seisab või istub ta kõneleja lähedal, kasutab märkmete tegemiseks plokki ja pliiatsit ning räägib mikrofoni (kui see on olemas) alles pärast seda, kui kõneleja on lõpetanud ja kui on tõlgi kord rääkida.
Selleks et olla hea suuline tõlk, pead suutma väga aktiivselt kuulata, kõneleja öeldut analüüsida, teha kasulikke märkmeid, mis on kõne taasesitamisel pidepunktideks; seejärel aga kõne oma sihtkeeles esitada nii, nagu oleksid rääkija sina ise.
Peamised märksõnad on:
1. aktiivne kuulamine (arusaamine);
2. analüüs (süstemaatiliste märkmete tegemine);
3. taasesitus (edasiandmine).
Lisaks lähtekeelest (võõrkeelest) arusaamisele on selleks vaja tervet hulka erinevaid oskusi.
Esmalt peab suuline tõlk õppima aktiivset kuulamist. Tundub, et see on ju väga lihtne, aga just nagu psühhoanalüütik, kellel on eriline viis inimeste juttu kuulata, kuulavad tõlgid hoopis teistmoodi kui teised inimesed, sest sellel kuulamisel on teine eesmärk. Tõlgid ei kuula mitte selleks, et öeldule vastata või vestlusega ühineda, vaid selleks, et öeldut meeles pidada ning anda see täpselt ja tõetruult teises keeles edasi – samamoodi nagu psühhoanalüütikud otsivad kuuldust vihjeid oma patsiendi vaimse seisundi kohta.
Selle erilise oskuse omandamiseks õpetatakse tõlkidele kõigepealt seda, kuidas kõne märkmeid tegemata taasesitada. Kõnede arhiivi kategooriates „baastase“ ja „algajatele“ on selliste kõnede kohta hulk näiteid. Alles siis, kui see on selge, hakatakse õppima märkmete tegemist.
Märkmete tegemine on analüüsi teine etapp: selleks tuleb suuta teavet tähtsuse järjekorda seada, teha vahet peamisel ja kõrvalisel teabel, osata täpselt üles märkida, kes mida ütles, millal miski juhtus (kes, mida, millal, kus, kuidas), milline oli kõneleja arvamus jne. SCICtraini videolehel on järeltõlkele pühendatud terve peatükk. ORCITi veebisaidil on järeltõlkemoodulid; samuti leiab sellelt platvormilt mõned tõlke peadirektoraadi koolitusmaterjalid.
Kuuldu taasesitamise kolmandas ja viimases etapis on samuti vaja mitut erinevat oskust, nagu oskus kasutada lühiajalist mälu, saada oma märkmetest aru ja rääkida kaasakiskuval moel (kui nimetada vaid mõned nende hulgast). Selle etapi oluline osa on ka oskus stressiga toime tulla ja hääle kontrollimine.
Kõik need erinevad oskused tuleb omandada. Kui sa räägid juhtumisi rohkem kui üht keelt, ei ole sa sellepärast veel tõlk – asi on palju keerulisem. Konverentsitõlget õpetatakse väga paljudes ülikoolides.