Skip to main content
Knowledge Centre on Interpretation

Viipekeeletõlge juriidilises kontekstis

Tõlge viipekeelde ja viipekeelest juriidilises kontekstis

Viipekeeletõlge juriidilises kontekstis

Viipekeeletõlgid võivad töötada juriidilises kontekstis, nii kohtusaalis kui ka politseijaoskonnas. Viipekeeletõlk peab järgima kutsealast käitumisjuhendit. Tõlgi suhtes kehtib konfidentsiaalsusnõue ja tema ainus ülesanne on tagada nii keeleliselt kui ka sisuliselt korrektne tõlge.

Viipekeeletõlgil peab olema juriidilises kontekstis töötamise pädevus. Seda saab kontrollida riikliku õigustõlkide registri või muu riigis tõlkide identifitseerimiseks kasutava süsteemi kaudu.

 

Paljude riikide õigusaktides on sätestatud, et viipekeelt kasutaval kurdil, kuulmispuudega või pimekurdil isikul on kriminaalmenetluses õigus professionaalsele ja vastavat kvalifikatsiooni omavale viipekeeletõlgile. Lisaks sellele kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta direktiiviga 2010/64/EL Euroopa Liidu riikidele ühised miinimumeeskirjad seoses suulise ja kirjaliku tõlkega kriminaalmenetluse ja Euroopa vahistamismääruse täitmise menetluse puhul.

Euroopa Komisjoni rahastatav projekt JUSTISIGNS[1] lähtub järgmisest seisukohast.

Õigusakte kohaldades lähtume me sotsiaalpoliitika mudelitest, teadmistest üldsuse käitumismustrite ja moraali kohta, ühist keelekasutust puudutavatest oletustest ja õiguslikest pretsedentidest. Kuid ükski neist eeldustest ei kehti täielikult juhul, kui juriidilises kontekstis on tegu kurtidega. Eeldus, et kurdid osalevad õigussüsteemis samal viisil kui kuulmispuudeta isikud ja et menetlustel on nende puhul samad tulemused kui kuuljatel, seab sellest tulenevalt kahtluse alla väite, et õigussüsteem kaitseb isiku õigusi.

JUSTISIGNS toob välja selle probleemi konkreetsed põhjused:
- kuna viipekeelt ei tunnustata või tunnustatakse piiratult, pärsib see kurtide juurdepääsu teabele kõigis õigusliku menetluse etappides;
- juriidilises kontekstis ühest keelest teise tõlkimisega seotud raskusi ei aduta küllaldaselt ja arvesse ei võeta lisaprobleeme, mis tekivad räägitavast keelest (kuuldav/verbaalne) viibeldavasse (nähtav/ruumiline) ja vastupidi tõlkides;
- õiguspraktikud ei ole teadlikud kurtide ajaloolisest, hariduslikust ja kultuurilisest taustast, mis põhjustab juriidilises kontekstis probleeme.

See rõhutab vajadust tagada viipekeele kasutajatele võimalus kasutada juriidilises kontekstis kvalifitseeritud viipekeeletõlki.

Me oleme kogunud ka teavet viipekeeletõlke kohta konverentsidel ja viipekeeletõlke kohta avaliku halduse kontekstis.

 

[1] www.justisigns.eu Projekt, mille eesmärk on teha kindlaks juriidilise viipekeeletõlke pädevused ning pakkuda sellealaseid koolitusi nii kvalifitseeritud kui ka kvalifitseeruvatele viipekeeletõlkidele.