Konverentsitõlke kohta on avaldatud rikkalikult artikleid ja ajakirju, mis jagavad selles valdkonnas tehtud teadusuuringute viimaseid tulemusi. Loetelu ei ole ammendav. Palun kasutage tagasiside nuppu, kui soovite, et loetelusse lisataks muid artikleid või ajakirju.
BITRA – Suulise ja kirjaliku tõlke bibliograafia
Konverentsitõlke kohta on avaldatud hulgaliselt kirjandust ning see loetelu ei ole ammendav. Selle on koostanud komisjoni suulised tõlgid. Palun kasutage tagasiside nuppu, kui soovite, et lisataks muid raamatuid.
Note-Taking for Consecutive Interpreting – a Short Course (second edition
(Andrew Gillies) – 2017 – Routledge
Conference Interpreting – A Students' Practice Book
(Andrew Gillies) – 2013 – Routledge
Suulised tõlgid puutuvad oma töös iga päev kokku paljude keerukate teemadega. Nad peavad aru saama väga spetsiifilistest mõistetest ning neid samal ajal üksikasjalikult ja täpseid termineid kasutades oma keeles edasi andma. Seetõttu on igal tõlgil vaja spetsiaalselt talle mõeldud toetust, mis aitab tal mitte ainult mõista üldist konteksti, aga ka tutvuda põhjalikult teemaga, mis võib olla pelgalt väike osa erinevates institutsioonides ja organites parajasti arutlusel olevast laiast poliitikavaldkonnast.
Kutseoskuste õppe eesmärk on suurendada tõlkide töö tulemuslikkust, anda neile teatavaid nn pehmeid oskusi ja valmistada tõlke ette konkreetsete ülesannete täitmiseks. Sellealased koolitused on tihedalt seotud tõlketehnikaga (näiteks hääletreening, sünkroontõlge teksti kasutades) ja tõlkide tööga väljaspool kabiini (näiteks pedagoogiline abi ülikoolis, valikumenetlused, tõlke erikursused, koosolekute korraldamine ja ettevalmistamine).
Tõlkide kutsealase toetuse kõige olulisem valdkond suulise tõlke peadirektoraadis on keeleõpe (keele omandamine ja keeletaseme hoidmine).
Suulise tõlke peadirektoraat määrab igal aastal kindlaks tõlkide keeleõppe prioriteedid. Seejuures võetakse aluseks koosseisuliste tõlkide keelteoskus, teadaolevad ja eeldatavad keelekombinatsioonide muutused, mis tulenevad tõlkide töölt lahkumisest, tõlkide koosolekutele määramise kontekstis kindlaks tehtud vajakajäämised ja tõlkenõudluse rahuldamise määr keelte kaupa.
E-õpe toimub õppuri määratud tempos ja õpetamisel kasutatakse uusi multimeediatehnoloogia vahendeid. Interneti kasutamine tõstab õppe kvaliteeti, kuna see hõlbustab juurdepääsu ressurssidele ja teenustele ning kaugsuhtlust ja -koostööd. Heli, kujutiste ja interaktiivsuse kaudu annab e-õpe õppurile mitut meelt rakendava kogemuse, mis võimaldab ainet paremini mõista ja teadmisi kinnistada.
Suulise tõlke peadirektoraadi ülesandeks on võimaldada ELi otsustusprotsessi keskmes mitmekeelset teabevahetust, osutades kvaliteetseid tõlketeenuseid. Selleks et tagada piisav arv kvalifitseeritud konverentsitõlke, pakub suulise tõlke peadirektoraat koolitusabi piiratud hulgale kursustest (liikmesriikides, kandidaatriikides või isegi kolmandates riikides, kui see on põhjendatud ELi institutsioonide vajadustega), mille õppekava ja pedagoogilised tavad vastavad (või mille eesmärgiks on vastata) allpool nimetatud kriteeriumidele. Selline koostöö võib alata/lõppeda igal ajal.
IATE (Inter-Active Terminology for Europe) on ELi institutsioonidevaheline terminoloogia andmebaas. IATEt on ELi institutsioonides ja ametites kasutatud alates 2004. aasta suvest ELi-spetsiifilise terminoloogia kogumiseks, levitamiseks ja ühiseks haldamiseks.
Suulise tõlke peadirektoraadi terminoloogiasüsteemi lühikirjeldus. Süsteem põhineb järgmistel põhielementidel.
Euroopa Komisjoni suulise tõlke peadirektoraat teeb ka koostööd väljaspool ELi asuvate partnerriikide riigiasutuste ja ülikoolidega. Selleks toetab ta ELi institutsioonide nõuetele vastavaid suulise tõlke koolitusi, mis aitavad parandada tõlkide taset ja toetavad aktiivselt partnerriikide suutlikkuse suurendamist selles valdkonnas. Ühtlasi soodustab sellise koostöö ELi paremat mõistmist ja suuremat nähtavust rahvusvahelisel areenil.
